Postitused

Nädalastest toimetustest, abivahendist ja Kubija spaast

Kujutis
Aeg läheb koguaeg lihtsalt nii ruttu, et ennegi kui aru saan on jälle päev läbi ja veel hullem, jälle nädal läbi. Viimane nädal on kuidagi nii tegus olnud, et eile õhtul oli mu elu suurimaks sooviks lihtsalt koju saada ja kodus olla. Lapsepuhkusel oleval emal võiks ju ometi elu vastupidi olla, et tahaks vahelduseks kodust välja saada :D  Nädal algas sellega, et käisin kohalikus perearstikeskuses töövestlusel. Pika mõtlemise ja arutlemise tulemusena jõudsin järeldusele, et sel aastal jääb kooli minek ära. Selle asemel olen beebiga kodus ja naudin ema-lapse aega ning uuest aastast lähen poole kohaga pereõena tööle. Beebi on siis küll alles 8-kuune, kuid minu tööpäevad on lühikesed ning ainult 2 korda nädalas. Beebi veedab nendel kahel päeval aega kas oma vanaema või vanavanaemaga. Raha on ju vaja ning sellises väikses kohas paremat tööpakkumist enam tulla ei saa. Peale lõunat läksime elukaaslase ja lapsega linna, et abistada mu vanemaid mõningate töödega. Kuna õhtuks me kõike vajalikku
Postita kommentaar
Lisateave

Vankriga linnas liiklemine

Kujutis
Üle pika aja käisin ükspäev beebiga vankriga Tartus jalutamas. Mõnus karge sügisilm. Beebs magas vankris lausa 3 tundi jutti! Muidu oligi kõik peaaegus ilus ja tore, kui välja arvata need mõned poeskäigud, mis ette sai võetud. Mind on juba varasemalt häirinud see, kui lapsevankriga inimestele siis nö "teed ei anta". Ma ei arvagi ega väida nüüd, et lapsevankriga liiklejal peaks alati eesõigus olema, aga mu arust teistel lihtsam liikuda, kui vankriga ruttu jalust ära saab. Kuna ilmad külmad, oli vaja beebsule paksemat mütsi leida. Otsustasin läbi asutuda Kaubamaja lastepoodidest. Esimene mind pahandav olukord oligi siis, kui oli vaja 3. korruselt liftiga alla sõita. Liftide ees oli omajagu inimesi ootamas. Kui lift meie ees uksed lahti tegi, valgus silmapilkselt lift tädikesi täis. Neid oli seal umbes 5. Mina siis seisin sõnatult seal lifti ees, kuna ma sinna ilmselgelt enam ei mahtunud. Mis mul muud üle jäi, kui jäin uut lifti ootama lootuses, et ehk järgmise sõiduga saan alla
1 kommentaar
Lisateave

Mu beebi sünnilugu

Kujutis
Kõige olulisemaks sündmuseks minu elus on olnud kindlasti sünnitus. Meie beebiplaneerimine sai alguse 2016. aasta juunis, kui sattusin internetist lugema artikleid ja postitusi sellest, et keskmiselt kulub tervel, noorel naisel rasestumiseks aega pool aastat kuni aasta. Beebiisu oli juba pikka aega olnud, kuid prioriteediks oli enne kool lõpetada. Minu jaoks oli suureks üllatuseks see, et rasestumiseks nii kaua aega kulub. Seega otsustasin beebipillide kasutamise lõpetada. Ajastus tundus sobiv - pool aastat rasestumiseks, ehk kooli lõpetamise ajaks oleks võinud hakata juba rasedust ootama. Aga oh seda elukest... Peale kaitsevahenditest loobumist olin ma juba esimesel võimalusel jäänud sedapsi. 9. augusti hommikul tegin testi, teine triip ilmus häguselt, aga siiski ilmus. Juba järgmisel päeval sain naistearstilt kinnitust - 3+1 nädalat rasedust. No see tuli nagu välk selgest taevast, sest nii kiiresti ma seda asja ju ei oodanud. Tagant järgi rasedusele mõeldes möödus see aeg ikka v
Postita kommentaar
Lisateave

Elust maal

Kujutis
Meie kodu asub ühes pisikeses külas kolmekorruselises kortermajas. Elanud oleme siin koos elukaaslasega kaks ja pool aastat. Mina isiklikult elasin siin külas sünnist kuni 12 aastaseni. Siis kolisime vanematega Tartusse elama. Gümnaasiumi ajal oli mul vanematest eraldi koht kus elada, kuid kui meil maal korter üürnikest vabanema hakkas, otsustasin, et tahan ise hoopis siia elama tulla.  Mulle on jäänud mulje, et maale kolimist peetakse väga äärmuslikuks elumuutuseks, mitte ainult noorte poolt, vaid ka juba vanemate inimeste puhul. Minu tutvusringkonnas ka ikka käis neid jutte, et oh mis need noored seal tegema hakkavad ja küll varsti on linnas tagasi, et umbes ei saa hakkama seal. Mis mul siin rohkem hakkama saada on kui linnas? :D Ja pealegi, mul on kodust linna 25 km, see teeb umbes 20 minutit autosõitu. Seega võin ma mõnikord jõuda maalt linna kiiremini, kui teine inimene Tartus ühest linna otsast teise. Mulle isiklikult meeldib maal tunduvalt rohkem elada kui linnas. Ma sü
1 kommentaar
Lisateave

Raha kogumine ja väikse lisaraha teenimine

Kujutis
No raha on küll ju üks selline asi, mida alati võiks rohkem olla. Siinses Eestis tundub, et ega rikkaks pole lootust kunagi saada ning iga sendi üle tuleb arvet pidada. No okei, mitte päris sendi, sest nende eest nagunii midagi osta ei saa, aga euro eest juba saab. Esiteks, raha kogumine. 1. Digikassa Paar aastat tagasi tegin internetipangas endale digikassa. Digikassa puhul koguneb raha hoiusesse. Kaardimaksete puhul arvestatakse summa täiseuroni ja see vahe kantakse kassasse. Sel puhul siis, mida rohkem kaardiga maksad, seda rohkem sul raha digikassasse koguneb. Mulle meeldib isiklikult arveldada võimalikult palju sularahas, sest kui mul raha füüsiliselt käes on siis ma kulutan seda lihtsalt vähem. Aga no palgapäeval pole aeg raha välja võtta, siis tuleb hoolega shopata ja tasuda kaardiga. Ühesõnaga nende paari aasta jooksul on mul sinna kogunenud  210.02€ kokku, aga olen sealt juba 3 korda väljamakseid teinud, seega on mul praegu seal ainult 17.52€. Aga täiesti arvestatav
2 kommentaari
Lisateave

Beebiasjad Aliexpressist

Kujutis
Aliexpressi avastasin enda jaoks juba mitmeid-mitmeid aastaid tagasi. Olen sealt tellinud igasuguseid asju alustades juukseklambritest ja lõpetades vannitoa vaibaga. Viimasel ajal on peamine kaup mõeldud siiski mu beebile. Teen väikse ülevaate piltidega, millised on tooted tootepiltidel ja millised tegelikkuses. Ma ise ütlen, et suurema osa asjade kvaliteedi ja välimusega olen ma rahul olnud, kuid esineb ka muidugi päris jama kaupa. Üldjuhul valin soodsamad tooted, kuna siis ei ole meel kurb kui mingi jamps kohale tuleb. Pildid - vasakul Aliexpressi tootepilt, paremal reaalne foto.  Nende valgete papude hind oli ainult 1.65€ !! Need ülemised papud olid küll päris korralik pettumus. Hinnaks oli 2.80€, seega suur kaotus pole. Aga no see vasakpoolne on ikka tase, eriti kõver ja vildakas :D Ja siin pildil tunduvad ka nad veel üpris normaalsed, aga reaalselt laiad ja lapergused.  Nahkhiirtega tennised on küll täpselt samasugused nagu lubatud :) L
Postita kommentaar
Lisateave

Meie koera lugu

Kujutis
Mulle isiklikult on terve elu koerad meeldinud ja kindel plaan oli kunagi ka endale koer võtta. Minu kogemused ja ootused seoses koeraga olid muidugi hoopis erinevad sellest, mis elu meil tegelikult praegu koos koeraga on. Lugu sai alguse sellest, et peretuttavate koer oli käinud ulapeal ja valmis vorpinud kaks imearmsat kutsabeebit. Neid nähes ma muidugi kohe sulasin.                      Võtsime aega otsustamiseks ja läbirääkimiseks, kuid olin oma kutsikasoovis ülimalt elevil ja sihikindel, seega sai vastu võetud otsus, et kutsikas meie kodus elama hakkab. Meie lemmikuks sai pildil olev vasakpoolne pruun koer. Tegemist on siis puhtatõulise kraantšiga - ema labrador, isa husky. Kutsika nimeks sai Ellie, tegemist siis emase koeraga. Alguses oli kodus ikka palju tegemist sellega, et kõik mis kutsile hambusse jäi, see näritud sai. Õues üritasin temaga käia nii palju kui võimalik, et vältida hädade tuppa tegemist. Õnneks sai õue küsimine ja hädade õue tegemine päris kiirelt selge
Postita kommentaar
Lisateave