Elust maal

Meie kodu asub ühes pisikeses külas kolmekorruselises kortermajas. Elanud oleme siin koos elukaaslasega kaks ja pool aastat. Mina isiklikult elasin siin külas sünnist kuni 12 aastaseni. Siis kolisime vanematega Tartusse elama. Gümnaasiumi ajal oli mul vanematest eraldi koht kus elada, kuid kui meil maal korter üürnikest vabanema hakkas, otsustasin, et tahan ise hoopis siia elama tulla. 

Mulle on jäänud mulje, et maale kolimist peetakse väga äärmuslikuks elumuutuseks, mitte ainult noorte poolt, vaid ka juba vanemate inimeste puhul. Minu tutvusringkonnas ka ikka käis neid jutte, et oh mis need noored seal tegema hakkavad ja küll varsti on linnas tagasi, et umbes ei saa hakkama seal. Mis mul siin rohkem hakkama saada on kui linnas? :D Ja pealegi, mul on kodust linna 25 km, see teeb umbes 20 minutit autosõitu. Seega võin ma mõnikord jõuda maalt linna kiiremini, kui teine inimene Tartus ühest linna otsast teise. Mulle isiklikult meeldib maal tunduvalt rohkem elada kui linnas. Ma südamest loodan, et mingi hetk tekib meil võimalus kolida täiesti maale, kuhugi metsa sisse, kus on täiesti eraldatud majake :) 

Aga miks mulle siis ikka meeldib maal elada ja mida mul on öelda nende kuulsate lendlausete kohta, miks maal peaks halb olema elada. 

Esiteks võimalus olla looduses. Nautida rahu ja vaikust. Koera ja lapsega jalutamas käies on mul mitmeid erinevaid võimalusi jalutuskäikudeks. Kui on tuju saan kõndida ainult mööda maanteed, kui tahan võin kolada ainult mööda kruusateid. Koer saab rahulikult nuuskida ja joosta, ise saan olla vabalt ja mõelda omi mõtteid, ilma ümbrusele tähelepanu pööramata. 

Kõige olulisemaks probleemiks maaelu puhul on ilmselt töökohad. Siin ümbruskonnas on mitmeid suuremaid firmasid, mõnes vajadusel ikka töökoha leiaks. Aga mina käisin siit Tartusse kooli ja Jõgevale tööle. Mõlemad on arvestatavas kauguses. Kütust kulub, aga seda ei kulu nii palju kui mul kuluks raha näiteks üürikorterile mõnes lähedalasuvas linnas. Selle raha, mida ma ei pea kulutama üüri või laenu maksmiseks, saan kulutada kõik enda ja oma pere mugavustele. 

Tihti olen kuulnud ka väidet, et maal pole midagi teha. A mis mul nii väga peaks siin üldse teha olema? Ma saan siin lihtsalt elada. Muidugi on siin erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks. Spordihoones saab trenni teha, kultuurimajas toimub mingeid erinevaid üritusi ja tegevusi. Võimalus on oma aiamaad harida ja mul ei tulegi kohe pähe, mida kõike veel teha saab. Mis peamine, kui mul maal midagi teha pole oma vaba ajaga, ma saan linna minna! Kusjuures see on päris vägev värk. Elukaaslasega oleme mitmeid kordi võtnud ette reisi linna, et lähme linna jalutama. Jah, jalutama. Kui iga päev linnas ei käi ja ei kola, on see linn hoopis teistsugune. Tekib tunne, nagu oleks kuhugi ekskursioonile läinud. Eriti võimas on linnas käia õhtuti, kuna me õhtuti pimedas väga tihti pole linna sattunud, siis mõnikord harva on ikka väga ilus vaadata seda tulede mängu. Kaubanduskeskused, palju autosid jne. Nagu korralik maakas oleks kuhugi päälinna lahti lastud :D 

Mulle tundub, et maal elamine tundub inimest üldse kuidagi natukene organiseeritumaks. Tuleb vahepeal ikka pea tööle panna ja asju planeerida ja pisut ette mõelda. No näiteks linna minnes tuleb enne läbi mõelda, et mis vaja teha on ja kus käia. Aga no ega alati see ka ei õnnestu. Küll ja küll on neid kordi, kui on päeva jooksul 3-4 korda linna vahet käidud, kuna vajalikud toimetused on ära ununenud. Sama on poes käimisega. Linnas tasub enamus toidukraam ja muud vajalik ära osta, kuna kohalikus poes suurt valikut pole ning hinnad võivad ka mõnikord kallimad olla kui linnas. 

Maa elul on mu jaoks ka mõned väiksed miinused, mis ringiga tegelikult muutuvad ikkagi positiivseks. Näiteks oleme me elukaaslasega küll ja küll mõelnud asjaolule, et miks ometi ei saa tellida toitu linnast kaugemale kui 5 km! Vahel tekib küll mega suur isu millegi hea järgi, aga ise ei viitsi kohe üldse end kodust välja ajada. Aga see ongi selline nii ja naa miinus. Hea on ju see, et raha jääb alles ning asjatud kalorid sisse söömata :D Aga muidu siiani ei ole ma nagu rohkem leidnud, mis mind häiriks maal elamise juures, pole midagi, mis paneks mind tahtma tagasi linna kolida. 

Üldplaanis oleks muidugi toredam, kui maakohtades elaks rohkem noori ja elu toimiks ikka nii nagu vanasti :) 

Mis teile meeldib maaelu juures või vastupidi, miks eelistate linnaelu maalelule? :)

Jällelugemiseni

Janely